Viimasel õppesessioonil jagati meid paaridesse ning viisime aine "Professionaalsus ja professionalism" raames läbi tunnustava vestluse. See on vestlusvorm, mille eesmärk on jõustada, tunnustada ning juhtida tähelepanu positiivsele.
Minu vestluspartner Rudolf on kui kokaiinilaksu all olev päikesekiir. Sa tunned kohe, kui ta ruumi astub, sest temaga koos valgub sisse energia, julgus ja soojus. Vestluskaaslasena on Rudolf uudishimulik, pühendunud ning
Millised enesekohased märkamised tekkisid tänu vestluspartnerile?
Tundsin end Rudolfiga turvaliselt ja teadsin, et võin minna täpselt nii sügavale, kui parasjagu soovin ja julgen. Ta lõi ruumi, kus mõtteid said rännata. Märkasin enda juures, et oleksin tahtnud olla veelgi ausam, rääkida detailsemalt, kuid peas tiksus pidevalt ajasurve ning teadmine, et mul pole võimalik väga pikalt enam muljetada. Tõin esile nii enda tugevusi ja võite kui arendukohti ning Rudolf suutis neid mulle pärast kergusega peegeldada.
Milles seisnes tunnustava vestluse osapoolte vastutus?
On oluline, et vestluse läbiviija on mõttega kohal, loob turvalise ruumi, on ettevalmistunud, kuid paindlik olenevalt vestluse kulgemisest, kuulab aktiivselt ning suudab päriselt keskenduda positiivsele. Tähtis on, et ta ei suuna ega anna hinnanguid, vaid toetab ja julgustab. Vestluspartneri rollis on oluline jääda ausaks, olla avatud jagama oma kogemusi, mõtteid ja tundeid siiralt, olla valmis avastustama iseennast, olla vestluses päriselt kohal ja vastuvõtlik peegeldustele.
Kuidas mõjutab sinu arvates tagasiside saamise viis (suuline vs. kirjalik, formaalne vs. informaalne) selle vastuvõtmist ja tõhusust?
Kuivõrd arutasime seda teemapüstitust ka seminaris, on minu arvamus kindlasti juba sel teemal vormitud. Usun, et nii suulisel, kirjalikul, formaalsel kui informaalsel tagasisidel on oma koht. Tagasiside vormist olulisem on see, kas selle saaja on avatud ja vastuvõtlik. Kui tagasiside saamise soov puudub, on see tihtilugu lihtsalt arvamuse või nõuannete jagamine.
Suulise tagasiside tugevus on kindlasti selle vahetus – emotsioon, kehakeel ja tonaalsus mängivad suurt rolli sõnumi tõlgendamisel. See tähendab aga, et kehvasti edastatud suuline tagasiside võib ka tagasilööke tekitada. Kui kerkivad keerulised emotsioonid, võib sisu jääda tagaplaanile ning lahvatanud tunded ühelt või mõlemalt poolt vestlust juhtima hakata.
Seejuures annab suuliselt esitatud tagasiside võimaluse kohe selgitada, st arusaamatuste või emotsioonide tekkimisel saab nendega kohe tegeleda. Kirjaliku tagasiside puhul on aga eeliseks selle taasesitamise võimalus. Üldiselt on see läbimõeldum ning inimene saab seda uuesti üle lugeda, töödelda, mis on eriti suurema hulga info või keeruliste teemade puhul. Lisaks on mõlemal osapoolel aja möödudes võimalik tagasi vaadata eelmisele tagasisidestamisele ning analüüsida (mitte)toimunud muutusi ja nende põhjuseid.
