Ma armastan teoseid, mida ei järgi traditsioonilist joont, vaid kulgevad omanäoliselt. Teiseks armastan inimesi, kes võtavad jäägitult omaks nüansirohkuse. Mõte, et selgeid vastuseid pole oodata, võib olla heidutav. Teisalt – kui värvikaks ja võimalusterohkeks muutub maailm, kui mõistame, et ükski kontseptsioon ei ole lahendatav vaid ühe mõttekäiguga!
Isedus on minu jaoks uus sõna. Pidin lausa Sõnaveebist otsima, mida see tähendab. Enda jaoks mõtestasin seda kui iseolemist ja omanäolisust. Tegu on mõistega, mis seob kokku selle, kui keegi on iseseisev ja/või omapäi, ning selle, mis teeb kellegi just selliseks, nagu ta on. Esimesel kuulmisel ütles mu sõbranna, et temale meenutab see sõna "enesekesksust". Usun, et selles on süüdi "isekus". Ikka põnev, kuidas uus sõna meie elu võib täiesti erinevaid seoseid esile kutsuda. Raamatuga tutvumise järel lisaksin, et isedus on inimese arusaam oma kohast maailmas.
