Kuivõrd käesoleva töö lähteülesanne oli minna töövarjuks oma eriala lõpetanu juurde, haarasin kinni ühe aine lektori, Lennart Peebu pakkumisest minna varjutama hoopis teda. Sõitsin Tartusse, et jälgida, kuidas näeb välja lavastaja tööpäev, kui õhtul toimub pikalt ette valmistatud auhinnagala.
Valisin varjutamiseks tema, sest tundsin, et see ühendab minu kaks suurt kirge – sündmuskorralduse ja andragoogika. Oli põnev jälgida korraldusprotsessi lõppakordi ehk päevaseid proove, heli- ja videoklippide mudimist, lavapaigutuse sättimist, läbimängu ning viimaseid pingutusi. Kuna Lennarti päev oli üpris intensiivne, võtsime kursusekaaslasega peamiselt vaatleva rolli.
Üks esimesi tähelepanekuid oli see, kui nõudlik ja detailne lavastaja on Lennart. Ta pööras tähelepanu kõigele. Näiteks oli taustal digitaalne visuaal, kus element oli ca 25 cm laval seisja peast eemal, mida Lennart õigele kohale nihutada palus.
Teiseks, lavastaja peab olema suurepärane juht. Selle galaga oli seotud suur meeskond: muusikud, bänd, orkester, tehnikud, vabatahtlikud. Mulle jäi väga positiivselt silma Lennarti võime kommunikeerida kogu tiimile oma soove ja nägemust, olla konkreetne ja otsekohene, samas jääda viisakaks ning luua ruumi diskussiooniks. Ka hiljem vesteldes ütles ta, et peab olulisimaks hea kommunikatsioonikultuuri eest seismist ja selle võimaldamist.
Lennart sõnas: "Teha nii, et kellegi hääl poleks lämmatatud, vaid oodatud ja oluline. Teiseks olukorra kontrollimine ja selle kommunikeerimine. See tähendab sügavat ja põhjalikku ettevalmistust, kaasa arvatud ettevalmistatud mõtete verbaliseerimist ja lihtsustamist. Olukorra kontrolli juures on paradoksaalselt oluline usaldada valdkondi vastutavaid inimesi ja lasta neil tööd teha. Tuleb usaldada inimeste professionaalsust (ja loomulikult ka mõistlikkuse piires neid kontrollida). Olukorra kontrollimise juures pean oluliseks ka rahulikku ja ärakuulavat juhtimisstiili ning võimet võtta kohe vastutus (lahendustele orienteeritus) või see delegeerida."
Tõmban siinkohal enda jaoks paralleeli andragoogiga – viies läbi koolitust, on oluline suunata igaüht, kes on ruumis, jälgida ja vajadusel suunata grupiprotsesse jms. Samas usaldada, et õppija on ennastjuhtiv, oma kogemuspagasiga ning võimeline ise toime tulema või abi küsima.
Milline side on andragoogika ja lavastamise vahel? Usun, et nii lavastaja kui andragoog on kogemuse loojad. Mõlemad valivad sobiva keskkonna ja vahendid ning loovad neist õige loo jutustamiseks sobiva ruumi, vormi ning võtavad vastutuse selle sümbioosi tekkimise eest. Lennart lisas veel, et mõlemad osapoole määravad ka "võtme" ehk vaatepunkti või õpieesmärgi. See tähendab, et mõlemad rollid nõuavad suurt loovust, oma materjali mõistmist ning katsetamist-proovimist.
Sain kinnitust, et kuigi ei eksisteeri tööd nimega andragoog, on elemente sellest näha väga erinevates valdkondades ja rollides, sh lavastajatöös.
